Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused Järvamaa Rakenduslikus Kolledžis
Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused sätestab Järvamaa Rakendusliku Kolledži täienduskoolituse õppekavade, koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise korra.
Järvamaa Rakenduslik Kolledž lähtub täienduskoolituse korraldamisel täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse standardist, haridus- ja teadusministri määrusest „Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord“ ning Järvamaa Rakendusliku Kolledži õppetöö korraldusest.
1. Täienduskoolituse õppekavade kvaliteedi tagamine
1.1 Täienduskoolituse õppekavad koostatakse vastavalt täienduskoolituse standardis ning haridus- ja teadusministri määruses „Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord“ esitatud nõuetele.
1.2 Kutse- või erialase täiendusõppe õppekava koostamise aluseks on reeglina vastav kutsestandard ja kutse- või eriala riikliku õppekava või kooli õppekava osa.
1.3 Õppekava lähtub sihtgrupi vajadusest ning on õpiväljundipõhine.
1.4 Täienduskoolituse õppekavas määratakse kindlaks:
1.4.1 õppekava nimetus;
1.4.2 õppekavarühm lähtudes rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest ISCED-F 2013 (International Standard Classification of Education – ISCED)
1.4.3 õppekava koostamise alus;
1.4.4 õppe kogumaht ja struktuur, sealhulgas kontaktõppe ja iseseisva õppe maht. Kui kontaktõpe sisaldab praktilist õpet või õppekavas on ette nähtud praktika töökeskkonnas, siis tuuakse see eraldi välja;
1.4.5 õppekeskkonna kirjeldus;
1.4.6 sihtgrupp ja õpingute alustamise nõuded, kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
1.4.7 õppe eesmärk;
1.4.8 õpiväljundid;
1.4.9 õppe sisu (teemad ja alateemad);
1.4.10 õppemeetodid;
1.4.11 iseseisva õppe kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend;
1.4.12 nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid;
1.4.13 koolitaja kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus;
1.4.14 õppekava kinnitamise aeg.
2. Täiskasvanute koolitajate kvaliteedi tagamine
2.1 Täienduskoolitust viivad läbi vastava erialase hariduse ja erialase töökogemusega koolitajad.
2.2 Täienduskoolitust läbiviivatel koolitajatel on täiskasvanute koolitamise kogemus ning valdav osa koolitajatest omab täiskasvanute koolitaja kutset.
2.3 Kursusespetsiifilised koolitajate kvalifikatsiooninõuded on lahti kirjutatud õppekavades.
2.4 Koolitajate kvaliteeti hinnatakse õppijate tagasiside põhjal.
3. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamine
3.1 Täienduskoolitus toimub kaasaegselt sisustatud õppeklassides. Teoreetiline õpe viiakse läbi täiskasvanud õppijatele sobivalt sisustatud ning esitlustehnikaga varustatud klassides. Praktiline õpe toimub vastava tehnika ja seadmetega praktikabaasides.
3.2 Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele.
4. Täienduskoolituse tagasiside kogumise kord
4.1 Koolituse kestel koguvad koolitusspetsialistid, koolitusjuhid ja koolitajad õppijatelt ja koolitajatelt suulist tagasisidet, mille põhjal viiakse vajaduse korral ellu muudatused koolituse korralduses, et tagada igale õppegrupile parim õppe kvaliteet.
4.2 Iga kursuse lõpus täidavad osalejad ja koolitajad koolituse tagasisidelehe, mis olenevalt koolitusest täidetakse paberkandjal kohapeal või elektrooniliselt. Tagasiside sisaldab küsimusi koolituse korralduse, õppe sisu (õppekava) ning koolitajate kohta.
4.3 Tagasiside vastuseid analüüsitakse koos koolitajatega ning tulemuste põhjal tehakse parendused edasistes koolitustes.