Kui turisti jaoks on Malta tore saareriik, mida külastada, siis veespetsialisti paneb see hoopis teistmoodi mõtlema: magevett on vähe, põhjavesi taastub aeglaselt ja samal ajal toetub kogu elu – elanikud, põllumajandus ja turism – kindlale veevarustusele. Malta ja Gozo pakuvad silmapaistva näite sellest, kuidas väga piiratud mageveevarudega riik on suutnud üles ehitada toimiva ja innovaatilise veemajandussüsteemi.
PoVE Water projekti raames Malta Water Services Corporation (WSC) poolt korraldatud õppereis andis mitme Euroopa riigi veespetsialistile vahetu ülevaate joogivee tootmisest, reovee puhastamisest ja vee taaskasutusest keerulistes geoloogilistes ja kliimatingimustes. Osalejad Martin (AS Kuressaare Veevärk), Ragnar (AS Tallinna Vesi), Valter (Tapa Vesi OÜ) ja Ivar (Järvamaa RK) võtsid oma kogemuse kokku järgmiselt:
Elu peaaegu ilma mageveeta
Erinevalt Põhja-Euroopast on Malta põhjaveereservid väikesed ja aeglaselt taastuvad. Merevee sissetung põhjaveekihtidesse põhjustab loomupäraselt kõrge soolsuse – Eesti mõistes umbes 3000 µS/cm –, mis nõuab täiendavat töötlemist enne kasutamist. Seetõttu toodetakse suurem osa joogiveest Maltal merevee magestamise teel.
Tänapäeval tuleb umbes 70% joogiveest magestatud mereveest ja 30% põhjaveest, mis segatakse omavahel, et tagada stabiilne kvaliteet.
Nutikas magestamine
Külastasime mitut pöördosmoosi veetootmisjaama – nii vanimat kui ka uusimat. Tehnoloogia on tuttav, kuid teostus teeb Maltast eeskuju. Kasutusel on kõrgsurvega pöördosmoosi protsess, kus ligikaudu 40% sissevõetud veest muutub joogiveeks ning 60% juhitakse kontsentraadina tagasi merre.
Eriti huvitav on merevee sissevõtu lahendus: avatud sisselaske asemel kasutatakse ranniku lähedale kivimitesse puuritud puurauke, kus kivimite poorsus toimib loodusliku esmase mehaanilise filtrina. See vähendab eelpuhastuse vajadust ja parandab töökindlust.
Kuigi pöördosmoos vajab palju energiat, on Malta siin teinud tugeva arendustöö. Energia taaskasutussüsteemide abil suudetakse kuni 98% rõhu tekitamiseks kulunud energiast uuesti kasutusse võtta, mis on väikese saareriigi jaoks eluliselt oluline.
Väike saar, suur koormus
Malta on pindalalt vaid kaks korda suurem Tallinn, kuid seal elab umbes 580 000 püsielanikku (vs 460 986 Tallinnas), lisaks turistid aastaringselt. Sellest hoolimata toimib veesüsteem väga hästi. Veevõrgu kaod on praegu umbes 9%, eesmärgiga jõuda 6–7% ni. Joogivee hind on ligikaudu 1,4 €/m³, kanalisatsioon sisaldub hinnas.
Reovesi – probleemist ressursiks
Eriti inspireeriv oli Gozo reoveepuhastusjaam, kus räägiti ausalt ka probleemidest. Üheks suurimaks kohaliku tasandi probleemiks on põllumajandusest pärinevad jäätmed, eelkõige sõnnik, mis satub kanalisatsiooni ja häirib puhastusprotsessi. Lahendus on lihtne ja toimiv: reovee-ettevõte ostab sõnniku talunikelt kokku ja suunab selle kompostitootmisse.
Malta on astunud edasi ka reovee taaskasutuses läbi „New Water“ projekti. Reovesi puhastatakse väga kõrge kvaliteedini – sisuliselt joogivee lähedaseks – ja suunatakse seejärel põllumajanduslikuks kastmisveeks. Nii hoitakse põhjaveevarusid ning joogivee tootmine muutub kindlamaks. Talunike jaoks on süsteem mugav: aastatasu umbes 25 eurot, sõltumata veekogusest.
Rahvusvaheline kogemuste vahetus
Õppereisil osalesid spetsialistid Eestist, Taanist, Lätist, Tšehhist ja Maltalt. Ühised töötoad näitasid, et paljud veesektori väljakutsed – taristu vananemine, kliimamõjud, ressursitõhusus – on riigiti sarnased, kuigi lahendused erinevad. Näiteks on mõnes riigis vihmavee kogumine lausa kohustuslik, Maltal aga ajalooline paratamatus.
Lisaks tehnilistele külastustele toimusid kultuurilised ekskursioonid Vallettas ja Victorias, aidates paremini mõista vee rolli Malta ajaloo ja igapäevaelu kontekstis.
Miks Malta kogemus on oluline
Õppereis näitas selgelt, et ka äärmiselt piiratud ressurssidega keskkonnas on võimalik üles ehitada toimiv ja jätkusuutlik veesektor. Malta kogemus tõestab, et:
magestamine võib olla toimiv riiklik lahendus,
reovesi on väärtuslik ressurss,
innovatsioon sünnib sageli vajadusest.
Kuigi rajatised olid oodatust väiksemad, jättis süsteemi terviklikkus ja toimivus sügava mulje. See kogemus oli innustav ning meenutas, kui oluline on rahvusvaheline koostöö, päriseluline kogemus teadmiste täiendamisel ning praktiline kogemuste vahetus tulevaste veemajanduslike väljakutsete lahendamisel.
